KIVIAEG
Vanem kiviaeg e. paleoliitikum (2 mln. a. - 150 000 a.)
- algas esimeste tööriistade valmistamine
- Willendorfi Veenus (11 cm pikk)- viljakuse sümbol
- kujutav kunst sai alguse vanema kiviaja lõpus, enne seda leidis aset dekoratiivkunst
- kasutati kivist, luust töövahendeid
Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (150 000. - 40 000. a.)
- hoonete materjaliks kasutati mammuti luid ja nahku
- kiviriistade meisterdamine arenes
Noorem kiviaeg e. neoliitikum (40 000. - 20 000. a.)
- koopamaalingute (loomad, jahistseenid, lihtsustatud figuurid) tuntuimad kohad: Lascaux, Chauvet, Altamira, Kapovo
- hakati valmistama savinõusid (geomeetrilised ornamendid)
- toimus neoliitiline revolutsioon ---> põllumajanduse tekkimine (inimesed jäävad paikseks)
- megaliitehitised (usulised monumendid): menhir, dolmen ja kromlehh
 |
| Dolmen |
 |
| Willendorfi Veenus |
 |
| Menhir |
 |
| Koopamaaling |
MESOPOTAAMIA KUNST (4000. - 600. a.)
- põllumajanduses niisutussüsteemid
- torntemplid- tsikuraadid
- Semiramise rippaiad e. Babüloni rippaiad
- Babüloni linna peavärav: kujutatud oli kahte liiki pühasid loomi (sõnne ja lohesid) värvilise glasuuriga [Ištari värav]
- raidkiri e. epigraaf e. inskriptsioon
- piltkiri - mõistekiri - silpkiri = kiilkiri (kasutusele võtsid sumerid)
- minutid
- 7 astanguga Marduki tempel Babülonis (loetakse 7 maailmaime hulka)
- linnriigid: Ur, Uruk, Umma, Lagaš
- igal linnal oma jumalus, vahendajateks valitsejad ja preestrid
- seadusandus
- preester-kuningas Gudea
 |
| Babüloni rippaiad |
 |
| Babüloni linna peavärav |
VANA-EGIPTUSE KUNST
- kahe kuningriigi maa: Menr ühendas Ülem- ja Alam Egiptuse;kuivendati krrave, et kuivendada pinnast; tekkisid kindlad külad
- vaaraode valitsemine: Egiptus oli võimsuse tipul; arendati kaubandust
- ühiskonna 5 ''pulka'':
2) peaministrid, kuningapere, preestrid
3) kirjutajad, ametnikud
4) talupojad, käsitöölised
5) orjad
- Egiptuse kunsti kõrgaeg (2700, - 1000. a. )
- elu pärast surma: keha tuleb säilitada, et hingel oleks, kuhu tagasi tulla
- polüteistlik religioon: paljusid jumalaid tunnistav religioon
- antropomorfism: jumalal on inimese keha ja nägu, inimlikud mõtted ja tunded
- Skarabeus oli levinuim õnnetooja Egiptuses
- vanim haudehitis- mastaba
- inimesi maeti astmikpüramiididesse, rüüstajate eest kaljuhaudadesse
- tempel- sinna viib tee, mis on ääristatud sfinksidega (inimese pea, lõvi keha)
- templisse pääses läbi väravehitise- pülooni
 |
| Skarabeus |
 |
| Sarkofaag |
